Paljud ettevõtted, mis on seni investeerinud oma serveritesse ja andmekeskustesse, on küsimuse ees, kas on mõistlik siduda oma tulevik pilveteenustega (AWS, Azure, Google Cloud etc)? Kas pilveteenuste kasutuselevõtt võib anda kulude kokkuhoidu või konkurentsieelist? Kuidas aru saada võimalikust kasust ja millest alustada?
Tõenäoliselt on kõige lihtsam alustada pilveteenuste kasutamiseks ettevõtte backup lahenduste ülevaatamisest ja talitluspidevuse protsessi parandamisest. Talitluspidevuse protsess ettevõttes vajab pidevat täiendamist, et tagada ettevõtte jaoks kõigi oluliste infotehnoloogiaga seotud riskide maandamine. Eriti oluline on protsessi pidev ajakohastamine kasvavatel ja kiiresti muutuvatel ettevõtetel. Samas jääb just neil, üsna mõistetavalt, IT-ga seotud riskide maandamiseks kõige vähem aega. Tänapäeva pilvelahendused pakuvad lihtsaid, soodsaid ja töökindlaid lahendusi ettevõtete talitluspidevuse kiireks parandamiseks. Tehes esimese sammu pilveteenuste suunas annab pilveteenuste kasutuselevõtt just talitluspidevuse protsessis vastuse organisatsioonile, kas ka muude infosüsteemidega pilve liikumine annab ettevõttele olulisi ärieeliseid.
Tegutsevatel ettevõtetel on enamasti olemas oma andmekeskus ja kindlasti ka juba olemas backup lahendused, kuid reeglina kasutatakse teenuste pakkumiseks vaid ühte hästi kaitstud asukohta. Tihtipeale on see ka ainus koht, kus paiknevad ettevõtte kriitilised andmed. Reaalne elu võib tuua ootamatusi, mis ühest füüsiliselt asukohast sõltuvate lahenduste korral võivad põhjustada ettevõttele suuri probleeme. Kindlasti tuleks hinnata, kas oleks võimalik mõne väikese sammuga kriitilisi riske maandada. Tõenäolisemad vead andmekeskustes - elektri või jahutussüsteemides - päädivad õnneks üldjuhul vaid mõnetunniste teenustekatkestustena, samas kaablite läbi kaevamised, üleujutused, tulekahjud või vargused võivad põhjustada mitmepäevaseid ja pikemaid teenusekatkestusi ja andmekeskuses olevatele andmete, ka backupide, täieliku kadumise. Pikaajalisi probleeme serverite ja teenuste kättesaadavuses võib põhjustada ka näiteks andmekeskuse omaniku ebaõnnestunud ärimudeli tõttu teenusepakkuja pankrot. Ettevõtte talitluspidevuse korraldamisel peaks alati detailselt läbi mõtlema, kas andmekeskuses tekkivad probleemid võivad olla põhjuseks, miks kaua ja hoolega ülesehitatud firma ei suuda oma tegevust jätkata või ettevõtte konkurentsivõime saab olulisel määral kahjustatud.
Mõistmaks, kui suurt riski võivad põhjustada ettevõttele andmekeskusega seotud probleemid, on tarvilik läbi viia teenuste ärimõju analüüs. Kui analüüsi tulemusena selgub, et need riskid on ettevõttele olulised ja vajavad maandamist, siis kiireimaks ja tõenäoliselt ka odavaimaks lahenduseks oleks kasutada pilvepõhiseid lahendusi. Esimene suur samm pilve suunas oleks kõigi kriitiliste andmete regulaarne kopeerimine pilveteenusesse. Kindlasti tuleb andmete võrku salvestamisel ära hinnata ka vajalikud turva- ja krüpteerimisvajadused, aga kõiki ettevalmistuskulusid arvesse võttes on tõenäoliselt pilvepõhise back-up süsteemi ülespanek ja haldus odavam kui teise andmekeskuse rentimine ja seal andmete dubleerimine. Andmete hoidmise hinnad suuremates pilveteenustes on madalad ja suurema osa ettevõtete jaoks ei võta seotud kulud olulist osa ettevõtte IT-eelarvest. Enne andmete pilve transportimist on vajalik kindlasti läbi mõelda, milliseid andmeid sinna saata, kui kiiresti peavad andmed olema kättesaadavad probleemide korral ja kui tihti on mõistlik teostada muutunud andmete ülekanne. Tänapäevased pilvelahendused pakuvad siin palju erinevaid ja paindlikke lahendusi. Mida rohkem andmeid ja mida kiiremini peavad nad kättesaadavad olema, seda kõrgem on ka lahenduse hind ja ülalpidamine. Suurte andmemahtude korral tuleb ka arvestada sellega, kui kiiresti on neid võimalik pilvest kasutajatele taas kättesaadavaks teha - siin jõuame kiirelt küsimuseni, kas on mõistlik vajadusel kõiki andmeid andmekeskuses taastada või oleks võimalik probleemide korral teha kättesaadavaks ainult mõned andmed, vähemalt ajutiselt, otse pilvest - vähendamaks taastamiseks vajalikku ajakulu.
Andmete koopia on saadetud pilve - mis edasi? Nüüd on andmekeskuse kaotuse korral andmed olemas - ja tõenäoliselt saab ka loetud arvu päevade jooksul enamuse ettevõtte teenuseid taas tööle. Ärimõju analüüsi kaudu oleks vaja kindlasti saada vastus küsimusele, kas see teadmata arv päevi on risk, mida on võimalik aktsepteerida - kas ettevõte suudab oma tegevust jätkata teenuse pakkumise viidetest hoolimata? Kas ainult andmete olemasolu tagab, et teenusepakkumisega on võimalik jätkata? Kas on võimalik leida kiirelt uued serverid, seadmeruumid ja administraatorid, kes süsteemid taas tööle panevad? Tihti on eluliselt vajalik teada saada, kui kaua tegelikult süsteemide töölesaamine kriisi olukorras aega võtab - vaja on kirjeldatud ja testitud taasteplaani. See võiks olla ka järgmine etapp pilvelahenduste kasutuselevõtuks - läbimõeldud plaan ettevõtte kriitiliste serverite ja andmebaaside käivitamiseks pilveteenuses kriisi olukorras. Kindlasti on see keerulisem ja suurem samm kui vaid andmete kopeerimine ja nõuab põhjalikumaid teadmisi pilveteenuse arhitektuurist. Kord tööle panduna nõuavad ka plaanid regulaarset testimist ja süsteemi muudatuste korral ka täiendamist. Kulude poolelt ei pruugi uued lahendused peale süsteemi ettevalmistuse ja regulaarse testimise muid suuri muutuseid tuua, kuna seisatud serverid ja andmebaaside kulud pilveteenustes on minimaalsed. Kui eelduseks on näiteks andmekadudeta andmed andmebaasis - siis see lahendus võib nõuda pidevalt andmebaasi toimimist ka pilveteenuses - sealt tekivad ka lisanduvad kulud, millega peab arvestama.
Kui teenuste jooksutamine hädaolukorras on läbimõeldud ja testitud, on võimalik üsna lihtsalt anda hinnang, kui palju läheks maksma kas kogu või osa andmekeskustes toimuvate arvutuste üleviimine pilvekeskkonda, üleviimisega seotud positiivsetest ja negatiivsetest aspektidest. Selle põhjal on hea teha otsus, kas edasine pilve kolimine võiks ettevõttele anda majandusliku efekti või pakkuda lahendusi kiire kasvu toetamisel. Selle info alusel saab kokku panna ettevõtte "Pilvestrateegia".
Kokkuvõtteks võib öelda, et pilveteenuste kasutamine talitluspidevuse korraldamiseks on heaks alguspunktiks mõistmaks, kas on mõistlik ja võimalik teenuste kas osaline või täielik üleminek pilveteenusele ja aitab aru saada seotud lisanduvatest (või kokkuhoitud?) kuludest.
Kuidas edasi? Sammud, mis aitavad parandada Teie ettevõtte talitluspidevuse toimimist, kus Orfiso OÜ saab Teid aidata:
1. Teenuste ja andmete äri mõjuanalüüs (hea, kui ettevõttel on olemas andmebaas andmekogude kohta, mida ettevõte kasutab ja ka IT-teenuste kataloog). Analüüsile kuluv aeg sõltub paljuski sellest, kui palju on ettevõttel analüüsiks vajalikke sisendeid juba olemas.
2. Olemasolevate talitluspidevusplaanide ülevaatamine ja nende kõrvutamine ärianalüüsi tulemustega. Täiendusettepanekute tegemine.
3. Ettepanekute ülevaatamine koos ettevõtte IT- ja äriomanikega ja tegevusplaani kokkuleppimine ning ajakava koostamine.
4. Kokkulepitud lahenduste implementeerimine