Viimaste aastate jooksul on sõpradega tihti jutuks tulnud võimalik pilveteenuste kasutamine nende ettevõttes. Üsna sageli on vestluspartner toonud mitmeid põhjendusi, miks pilv neile ei sobi. Põhjendused on enamasti mõistlikud. Siiski jääb üles kahtlus, kas kõik argumendid on põhjalikult ja teadlikult läbi kaalutud. Need jutuajamised ajendasid mind kirjutama paari blogiartiklit ja välja tooma mõned peidetud hüved, mis võivad siiski panna ettevõtteid kaaluma pilveteenuste kasutamist. Alustame pilveteenuste kulupoolega.
Pilveteenustest hoidumise põhjendusena on toodud peamiseks argumendiks, et ettevõttel on oma servereid odavam hallata oma andmekeskuses. Eeldatavasti jõutakse sellele järeldusele lihtsa matemaatilise arvutusega - jagakse olemasolevate serverite hind amortisatsiooniperioodiga ja lisatakse serveriruumiga seotud kulud. Saadud tulemust võrreldakse sama ressursi jooksutamisega pilves. Selliselt arvutades on üsna selge, et pilv jääb kaotajaks. Arvutustest jäetakse tihtipeale välja mitte nii otseselt ja selgelt nähtavad kasud, mis võiks vaekaussi pilveteenuste poole kallutada:
Lisaks otsestele kuludele peaks mõtlema ka sellele, kas ettevõtte praegused IT-teenused suudavad toimida ka andmekeskuse kaotuse korral? Mis juhtub, kui andmekeskus jääb elektrita, kui hoones on tulekahju või kui toimub vargus? Kas teenused ja andmed asuvad mitmes asukohas ja serverite haldajal on võimekus kriisisituatsioonis teenuseid teises asukohas ärile vastuvõetava ajaga käivitada? Kui kõik see on läbi mõeldud ja ellujäämiseks kriisi olukorras on olemas plaan, on tehtud tubli töö. Kui vastus on ei, siis jääb küsimus, kas ettevõte on valmis andmekeskuse kaotusega riskima? Pilveteenustes on teenuste ja serverite jooksutamine erinevates andmekeskustes samaaegselt teenuste arhitektuuri sisse kirjutatud. Pilveteenuse ressursid asuvad üle maailma erinevates asukohtades ja igas asukohas on andmete paigutamiseks võimalik kasutada kahte-kolme andmekeskust, mille vahel andmed on laiali jaotatud ja teenuseid on võimalik pakkuda kõigis neis samaaegselt. Väikestel ja keskmise suurusega firmadel nõuab sarnase lahenduse väljaehitamine kasutades oma andmekeskuseid palju ressurssi. Ettevõttel võib olla lihtsam ja odavam oma teenuseid jooksutada pilves või omada võimekust teenuste jooksutamiseks pilves andmekeskuse rikete korral - ehk teenused on pilves ooterežiimis, andmed on pilve kopeeritud ja teenuste käivitamine regulaarselt testitud.
Kas kõik ettevõtte teenused peavad toimima 24/7 või on võimalik saavutada lihtne kulude kokkuhoid, sulgedes mõned teenused ööseks ja nädalavahetusteks? Kas annaks rahalist võitu auto scaling-u kasutamine, mis võimaldab ressurssi lisada ja eemaldada vastavalt teenuste kasutusele? Oma andmekeskuseid omavatele ettevõtetele pole need küsimused enamasti olulised. Kui ettevõttel puudub plaan, et näiteks öösiti vabanenud ressursiga krüptoraha kaevandada, siis tekitab suletud server oma andmekeskuses peaaegu samapalju kulusid kui töötav server ja dünaamiline serverite sulgemine ei ole mõistlik. Pilveteenused toimivad teiste põhimõtete järgi ja sõltuvalt tehtavate arvutuste iseloomust võib siit tuleneda suur võit.
Kolmas teema on tööjõukulud. Tänapäeva tööjõupuuduse olukorras ja arvutusvõimsuse suurenemisel on kulud tööjõule suurimaks osaks IT eelarves. Pilveteenuste mõistlik kasutamine võib aidata kokku hoida palju IT-administraatorite tööaega. Väike võit tuleb juba sealt, et andmekeskuse jahutuse, turvalisuse jms. teemad jäävad kõik pilveteenuse pakkuja kanda. Teenuste ja serverite kasutamiseks on pilveteenustes olemas palju erinevaid haldamist lihtsustavaid teenuseid, millede kasutuselevõtt on kiire ja lihtne. Enimkasutatavate operatsioonisüsteemide "baas imaged" on ette valmistatud ja pidevalt ajakohastatud, mida vajadusel saab lihtsate vahenditega täiendada. Paari hiireklikiga saad endale ka logiserveri, serverite monitoringu, turvaauditite vahendid jne. Kui palju kulus ettevõttel administraatorite tööaega viimaseks andmebaaside uuendamiseks? Pilveteenustes on uuenduste tehniline pool juba mitmeid kordi üle testitud - uuendamise protsess ise piirdub tavaliselt vaid paari nupulevajutusega konsoolis, või mis veelgi parem ja kindlam - ühe lihtsa scripti käivitamisega. Samuti on võimalik kõik uuendused toodanguandmete peal riskide maandamiseks eelnevalt järgi proovida, mis oma andmekeskuses nõuaks vaba kettaruumi hoidmist, võimaldamaks täismahus koopiate tegemist oma andmebaasidest.
Pilveteenuseid iseloomustab veel müüt, et neid kasutavad vaid startupid, kes ei loe raha. Jah, startupid kasutavad peamiselt pilveteenuseid. Jah, mõnikord teevad nad seda nii, et raha põleb. Selleks, et aru saada miks see nii on, tuleb vaadata startupi toimimise loogikat ja elutsüklit. Startupi algus on seotud raha kokkuhoiuga. Alustada tuleb kiiresti ja madalate kuludega. Pilves alustamine on kindlasti soodsam ja kiirem, kui hakata endale otsima kohta, kus endal paar serverit käivitada. Alustuseks "serverless" lahendusi oskuslikult kasutades koos pilveteenuste poolt pakutud uute tulijate allahindlustega - võivad kulud alustades olla üsna madalad. Hilisemas faasis, kui teenus koormusega toimima hakkab, on startupi edu ja sellest tulenev võimalik kasutuse kasv tihtipeale ennustamatu. Selles faasis aitavad pilveteenused paremini toetada ootamatut koormuse kasvu kui oma andmekeskus. Samuti võimaldavad pilveteenused ka mõningatest ebaõnnestunud tarkvarauuendustest või arhitektuuri kitsaskohtadest ennast lihtsalt "välja osta", ilma kasutajatele olulise jõudluse kaota. Arenev startup jõuab kindlasti ka ühel päeval faasi, kus kulude kokkuhoiu saavutamiseks oleks mõistlik teenuste toimimine ümber korraldada ja tõenäoliselt muutub teatud teenuste jooksutamine oma andmekeskustes finantsiliselt mõistlikumaks. Kui samal ajal kiire kasvu faas jätkub, on üsna selge, et optimeerimisele ressurssi ei kulutata - kogu jõud läheb teenuse arendusse ja uute turgude võitmisse. Sellest faasist tuleneb ka startupide raha põletamise müüt. Ja tihtipeale raha põlebki, mis on aga on suuremat eesmärki - kiiret kasvu - silmas pidades mõistlik. Ühel päeval, kui startup ei ole enam startup, vaid saavutanud oma turud ja ettevõte on juba jõudnud täiskasvanu faasi, siis tasub uuesti kriitiliselt üle vaadata ettevõtte pilvestrateegia ja teha otsused oma andmekeskuste rajamise mõttekuse kohta. Aga ka siin peavad ettevõtted jälgima agiilse tegutsemise põhimõtteid - liikumine saab toimuda väikeste sammudega ja pidevalt olukorda monitoorides. Raske on uskuda, et pilves alustanud ettevõte kunagi täielikult pilveteenusteks loobuks.
Samu startupi põhimõtteid on mõistlik kasutada ka stabiilsetes ettevõtetes uute teenuste väljatöötamisel, kus tuleviku ressursi vajadus pole täpselt teada ja ka teenuste korral, kus on risk, et otsustatakse teenusest enne "päris" kasutust loobuda. Otsuse hilisema teenuse haldamise mudeli kohta saab teha pärast pilootprojekti õnnestumist.
Kokkuvõtteks võib öelda, et ettevõtte pilveteenuste kasutamine võib anda ettevõttele rahalist võitu ja/või riskide maandamist. Ennem tegutsema hakkamist on aga vaja kindlasti teostada põhjalikum analüüs ja panna paika eesmärgid, mida soovitakse saavutada. Orfiso OÜ on valmis aitama Teid ettevõtte põhjalikult läbi kaalutud pilvestrateegia loomisel.