Eelmises blogiartiklis rääkisin ma pilveteenuse kasutuselevõtu mõistlikkusest, keskenduses pilveteenuste kuludele. Täna räägin lähemalt teistest põhjustest, miks ettevõtted ei soovi pilveteenuseid kasutada ja toon välja ka argumendid, mis võivad ettevõtet pilveteenuste kasutamise suhtes ümber mõtlema panna:
Meie turvanõuded on nii kõrged - pilv ei ole meie jaoks
Tihti on ettevõttesiseste või -väliste regulaatorite poolt kehtestatud nõuded need, mis ei luba kriitilisi toodanguandmeid pilveteenustes hoida. Samas ei kehti piirangud kõikidele andmetele. Kindlasti võiks kaaluda vähemalt testkeskkondade jooksutamist pilveteenuses. Täisfunktsionaalne testkeskkond mõne minutiga toimima saada, ilma sellele eelnevalt serveriressurssi reserveerimata, võib olla midagi, mida ettevõte oma arenguks vajab.
Pilveteenused on turvalisuse tagamisse palju panustanud ja pakuvad mitmeid lisavahendeid oma teenuste arhitektuuri turvapõhimõtete vastavuse kontrolliks ja auditeerimiseks. Turvalisus võib olla üsna suur väljakutse, kui ettevõttel on kohustus jälgida mõnda turvanõuete komplekti, näiteks PCI-DSS kaardiandmete kaitseks või HIPAA meditsiinlise info kaitseks jne. Nende nõuete täitmisel tulevad pilveteenused sulle appi. Suurimad pilveteenustepakkujad omavad kõiki olulisemaid sertifikaate. Muidugi ei tähenda see, et pilve kasutamine iseenesest teenused standarditele vastavaks teeks, aga suure osa nõuete täitmisest võtab pilv enda kanda, mis teeb vajalike sertifikaatide saamise oluliselt lihtsamaks.
Pilveteenused ei ole stabiilsed - serverid tekivad ja kaovad seal pidevalt
Mul on kogemus finantsteenuste jooksutamisel Amazoni (AWS) pilves üle viie aasta. Teenuse maasolekut pilveoperaatori otsesel "süül" oli selle aja jooksul ehk mõne minuti jagu. Jah, serverid võivad "kinni joosta" ja vajada taaskäivitamist, aga kui järgida mõistlikke teenusearhitektuuri põhimõtteid ja tagada kõikide ressursside dubleeritus, võib pilveteenuste käideldavus olla kõrgem oma andmekeskuses saavutatavast. Kui andmekeskuse asemel on vaid server kontorinurgas, siis on pilveteenuste käideldavus kindlasti parem.
Pilveteenuste kasutamine on meie klientidele aeglane, kuna meie kliendid on siin, Eestis
Jah, kui kiirus kasutaja ja teenusepakkuja vahel on kriitiliselt oluline, võib see argument olla määrav. Näiteks, kui enamus kliente on Telia internetiühenduse taga, siis tasub tõepoolest ka teenust Telia andmekeskusest pakkuda. Muidugi tuleb enne aru saada, kas ühenduse kiirus kliendi ja serveri vahel omab kriitilist mõju teenuse kvaliteedile. Kuidas on klientidega väljaspoolt Telia võrku? Kas nende juurest ei oleks ehk kiirem ühendus pilveteenuste regionaalsetest otspunktidest? Pilveteenused pakuvad katvust üle maailma ja võimaldavad oma kanalite kaudu kiiret rahvusvahelist suhtlust. Kui kliendid on maailmas laiali, on saavutatav kasutajakogemus pilves tõenäoliselt oluliselt parem, kui pakkudes teenuseid oma Eestis paiknevast andmekeskusest. Sellistel puhkudel on laual kindlasti erinevad hübriidlahendused.
Selleks, et kolida pilve, on meil vaja rakendus ümber ehitada
Teenuste jooksutamine pilveteenustes, järgides parimaid praktikaid, nõuab tihtipeale rakenduste loogika muutmist. Andmetest ja arvutusvõimsusest tuleb mõelda kui üksteisest lahusseisvatest elementidest. Serveritesse peab suhtuma kui millessegi kaduvasse ja andmetesse kui millessegi, mis kunagi kaduda ei tohi. Võimalusel tuleb kasutada "stateless" lahendusi ja koormusjaotureid. See kõik võib nõuda rakenduste arhitektuuri muutmist. Samas need kirjeldatud nõuded ei tulene mitte otseselt pilveteenuste kasutamisest vaid parimatest praktikatest. Kui ettevõte soovib pakkuda kvaliteetset teenust oma klientidele, peab rakenduse arhitektuuri kohandamise nii ehk naa ühel päeval ette võtma. Tuleb vaid mõelda, kas varem alustamine koos pilve kolimisega annaks pikas perspektiivis suurema edu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et pilveteenuste arenguga peab kursis olema. Startupid on enamasti juba pilves ja "vanad firmad" peaks jälgima, kuidas neil seal läheb. Tõenäoliselt oleks "vanadel firmadel" mõistlik välja valida kõige valusamad probleemid ja otsida nende võimalikke lahendusi pilveteenustest, et saavutada näiteks kiiremat uute teenuste turuletoomist või kulude kokkuhoidu. Kui selgub, et pilve kolimine ei ole otstarbekas, saadakse tõenäoliselt uusi ideid, kuidas ettevõtte IT-protsessid kaasaegsemaks ümber korraldada. Startupidel omakorda tuleb ka silmad lahti hoida, et mõelda, kas ühel päeval oleks sobilik mõned teenused pilvest välja kolida ja kokkuhoid teistpidi saavutada.